Loodusajakiri

Ajakirja Eesti Loodus oktoobri numbrist saab lugeda kalade suhtlemisviisidest. Räägime meiegi kalade nägemis- ja kuulmisvõimest; helide tekitamisest ning liigikaaslaste hoiatamisest. Jutuks tuleb ka kala mälu kestvus ning esimene feromoonpüünis kaladele. Saates on külas EMÜ kaasprofessor, kalafüsioloog Arvo Tuvikene. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus oktoobri number keskendub tajudele: ajakirjast saab lugeda, kuidas selgroogsed loomad tajuvad maailma; milline on selgrootute nägemisvõime; kuidas inimene hindab objektide arvukust ning kuidas kalad kuulevad ja „räägivad“. Maailma tajumisest on juttu ka intervjuus biosemiootik Timo Maraniga. Saates on külas ja ajakirja tutvustab loodusteadlane Juhan Javoiš. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Tänavuseks aasta kalaks on haug: ajakirja Eesti Loodus septembri numbrist saab hea ülevaate haugist, kuid purikast tuleb juttu ka saates. Uurime külaliselt, Roland Svirgsdenilt TÜ Eesti mereinstituudist, kas haugi juures on midagi, mis kalauurijatel veel teadmata; milline veekogu sobib haugile elupaigaks ning kas peaksime haugile sobivatel koelmualadel kevadel kunstlikult vett paisutama? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont septembri-oktoobri numbrist saab lugeda nii mitokondritest kui tumeainest ja ürgsetest aukudest; sigade kaitsjast Pühast Antoniusest ning Partia riigist; sõna „banaan“ tulekust eesti keelde ning toiduhankimisest aastail 1991-1992; samuti intervjuud TÜ Eesti mereinstituudi direktori Markus Vetemaaga. Ajakirja tutvustab Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Saates on külas Luua metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder, kellega räägime põlispuude hooldamisest ja majandamisest. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 4. numbrist saab aimu neutrontähtede kirjust maailmast. Palusime artikli autori, astrofüüsik Ene Ergma saatesse külla, et küsida: kuidas neutrontähed tekivad, mis on supernoova ning mis on neutrontähtede juures tema jaoks kõige huvitavam? Saadet juhib Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus septembri number kutsub põlispuid märkama: kirjutatakse põlispuude majandamisest; puude mõõtmisest; Marie Underi männist Väänas ja antakse nõuandeid, kuidas ära tunda haiget põlispuud. Intervjuu Hendrik Relvega keskendub samuti põlis- ja pärimuspuudele. Lisaks saab lugeda aasta kalast – haugist ning aasta puust - kadakast, jalakasurmast, Tharapita sünnipaigast, superlahutusmikroskoopiast ning Metsa matkarajast. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saadet juhib Tiiu Rööp.

Tartu ülikooli varauusaja kaasprofessor Marten Seppel kirjutab ajakirjas Horisont Rootsi aja suurimast laevaõnnetusest: laevahukust Tallinna sadamas 1696. aasta augustitormis. Kutsusime artikli autori saatesse, et küsida, miks võib seda laevaõnnetust pidada Rootsi aja suurimaks? Lisaks tuleb juttu koos laevaga põhja läinud ratsateenistuskomisjoni revisjoniaktidest, kuningas Karl XI tagasihoidlikkusest ning Johan Andres von der Pahleni suurejoonelistest matustest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus augusti numbris antakse ülevaade, milline on Eesti ornitoloogiaühingu panus metsalindude uurimisse ning mis on meie merelindude põhilised ohustajad. Kutsusime saatesse külla EOÜ linnukaitse programmijuhi Veljo Volke, et rääkida Eesti merealade olulisusest merelindudele; sulgimisrändest; naftareostusest, kaaspüügist ning tuuleparkidest ja avamerelindude kaitse eripäradest. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus augusti number keskendub meie metsamarjadele, kuid lugeda saab ka eksootilistest marjadest; aasta puust ja aasta samblast - kadakast ning lehviksamblast; metsalindude uurimisest ja merelinde varitsevatest ohtudest; siilvetikast Eesti väikejärvedes; Metsa matkarajast Lahemaal ning intervjuud marjateadlase Taimi Paaliga. Saates on külas ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbris kirjutavad TÜ teadlased välguohvritest Eestis aastail 1880-1940. Saates on külas üks artikli autoritest, TÜ loodusgeograafia teadur Mait Sepp, kellelt uurime, mis allikatest leiti infot välguohvritest; kas Eestis on piirkondi, kus esineb äikest sagedamini kui mujal ja kuidas mõjutas välguohvrite arvu korstende ja laudpõrandate ilmumine taluhoonetesse. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbris kirjutavad TÜ teadlased välguohvritest Eestis aastail 1880-1940. Saates on külas üks artikli autoritest, TÜ loodusgeograafia teadur Mait Sepp, kellelt uurime, mis allikatest leiti infot välguohvritest; kas Eestis on piirkondi, kus esineb äikest sagedamini kui mujal ja kuidas mõjutas välguohvrite arvu korstende ja laudpõrandate ilmumine taluhoonetesse. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli numbrist saab lugeda aasta liblikast – harilikust päevakoerast. Saates räägime, mis on hariliku päevakoera juures ebaharilikku; samuti tuleb juttu siniliblikaliste ja sipelgate omavahelistest suhetest ning sellest, miks õierikkas iluaias võiks ruumi jätkuda ka nõgeseklumbile. Saates on külas TÜ selgrootute zooloogia kaasprofessor Toomas Esperk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Etnoloogid Anu Kannike ja Ester Bardone annavad ajakirja Horisont mai-juuni numbris ülevaate Tallinna naiskutsekooli õpilase konspektist aastaist 1922-1924. Saates räägime, keda koolitati Tallinna naiskutsekoolis ja mida õpetati. Lisaks tuleb juttu kooli juhatajast Anni Varmast ning ühest silmapaistvaimast õpetajast Hilda Ottensonist. Saates on külas ERM vanemteadur Anu Kannike. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus juuli number keskendub loodusvaatlustele: antakse ülevaade nii maailma kui Eesti tuntumatest looduse uurimise jaamadest; jagatakse nõuandeid, kuidas valida binoklit ning tutvustatakse mikroskoope. Veel saab lugeda aasta liblikast - harilikust päevakoerast; välguohvritest Eestis; Eesti taimeatlasest; leeder-sõrmkäpast ja intervjuud Lennart Lennukiga. Saates on külas Martin Tikk, EMÜ rohelise ülikooli peaspetsialist ja ajakirja Eesti Loodus rubriigi „Tegutse teadlikult“ toimetaja. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont 3. numbrist saab lugeda, mil moel on taimne toit vahelüliks inimese ja mulla mikroobide vahel. Kutsusime saatesse külla TÜ tehnoloogiainstituudi doktorandi Krõõt Arbo, kellelt kuuleme, mis või kes on endofüüt ja kas taimsest toortoidust võib saada ravimresistentse mikroobitüve. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Läbi Eesti, Läti ja Leedu kulgev Metsa matkarada on osa Euroopa kaugmatkarajast E11. Saates on külas geograaf Helen Külvik, kes kirjutab ajakirja Eesti Loodus juuninumbris Metsa matkaraja Võro- ja Setomaal looklevast osast. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus tähelepanu keskmes on soome-ugri inimene: lugeda saab nii loodusoludest, kus soomeugrilased elavad kui ka soome-ugri usust ja geneetilistest juurtest; loodusnimetustest, mis on pärit soome-ugri algkeelest ning soome-ugri keelte kõnelejatest Venemaal. Ajakirja tutvustab Eesti Looduse peatoimetaja Toomas Kukk. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Eesti Loodus 5. numbris teevad Riho Marja ja Jaanus Elts ülevaate põllulindude uuringutest Eestis. Saates on külas Eesti ornitoloogiaühingu LIFE-IP spetsialist Jaanus Elts, kellega räägime väärtuslikku põllumaad käsitleva seaduse eelnõust; kiivitaja arvukusest; rebastest ning kährikutest; põldtsiitsitajast ja prantslastest, aga ka nurmkanadest Sada ja Küllu. Saatejuht on Tiiu Rööp.

Ajakirja Horisont mai-juuni numbris on tähelepanu all järgmised teemad: vaktsineerimise eelkäija variolatsioon; Eesti liitumine Rahvasteliiduga; taimne toit ja mulla mikroobid; müüoni magnetmomendi mõistatus ning närviimpulss ja matemaatika. Intervjuus Tallinna tehnikaülikooli professori Alar Konistiga on juttu rohepöördest, põlevkivienergeetikast ja energeetilisest sõltumatusest. Saates on külas ajakirja Horisont peatoimetaja Ulvar Käärt. Saatejuht on Tiiu Rööp.