Keelesaade | Vikerraadio | Err

Visuaalantropoloog Liivo Niglas: "Seda võimekust keel ära õppida ja ka neid tingimusi, mis võimaldaks üldse keelt ära õppida, väga ei ole. Aga ka itelmeeni keele ja kultuuriga püütakse organiseerida taaselustamisliikumist."

Keeleteadlane Mart Rannut: "Tähtis on see, et ometigi jõudis see asi riigikokku. Kui me saaksime veel korda keelehalduse, milleks meil on olemas õiguslikud vahendid!"

Antropoloog Liivo Niglas: "Minu jaoks on neenetsid väga elavad, huvitatud maailma asjadest, väga hea huumorimeelega inimesed, kes igal võimalikul hetkel teevad nalja."

Helin Kask: "Tahaks julgustada arusaama mitmekeelsusest, seda ei pea kartma! Oluline on tunnetada konteksti, millal mingi asi kuhugi sobib!"Geidi Kilp: "Kui suhtlus on ametlikum ja suhtlejad ei ole nii tuttavad, siis kasutatakse teisi keeli vähem!"

Kohanimeuurija Arvis Kiristaja: "Tšuudideks on nimetatud väga mitmesuguseid rahvaid, peamiselt muidugi läänemeresoome rahvaid: vadjalasi, vepslasi ja võibolla ka selliseid hõime ja rahvaid, kes siin on välja surnud. Võibolla nimetati tšuudideks ka setode esivanemaid. Tšuudideks on nimetatud ka Põhja-Venemaal elanud rahvast."

Keeleteadlane Mari Uusküla: "Kui isegi inimene ei saa püsiühendite tõlkimisega hakkama, siis miks me arvame, et sellega saab hakkama masin, kellele on kõik ette antud."

Indrek Park: "See teeks inimesed rõõmsaks ja ei võtaks kelleltki tükki küljest ära!" Nii ütleb Indrek Park vastuseks küsimusele, miks peaks võru või lõunaeesti keel keeleks tunnistatama.

Folklorist Piret Voolaid: "Tänapäeval on vanadus individuaalne tee, mille tähendus sõltub nii elustiilist, ressursist kui ka sellest, kuidas ühiskond vananevat keha või vananemist kujutab." Samas võib vananemise eitust Piret Voolaiu sõnul kohata nii vanades ütlustes kui ka tänapäevastes.

Fennougria nõunik Jaak Prozes: "Mis siis ikkagi jääb järele, kui keel on läinud? Kas siis on kõik läinud või kui keelt on piisavalt palju uuritud või talletatud, kas siis mingil hetkel võib see keel raamaturiiulilt või arvutist välja tulla ja midagi hakkab jälle juhtuma?"

Juhtivkeelekorraldaja Peeter Päll: "Õigekirjareeglite üle kurtmine on meil olnud ajaloos läbiv teema, oma keeruliste reeglitega oleme sellele ka kaasa aidanud. Põhireeglid on katse teha teisiti ja see on ikkagi selleks, et eesti keele omandamine ei oleks võimatult keeruline!"

Lauri Vahtre: "Keelt loovad kirjaoskajad haritud inimesed, kes seda keelt praktiliselt kasutavad ka rikkamate tekstide loomiseks kui mingi pesumasina kasutusjuhend. Need praktilised keeleloojad võiksid olla natuke julgemad oma seisukohtade väljaütlemisel ja kaitsmisel!"

Professor Antoine Chalvin: "Keeleuuendus ei olnud vajalik, eesti keel oleks võinud areneda täiesti loomulikul viisil, aga see ei tähenda seda, et ma ei hindaks Aaviku tööd. Vastupidi just sellepärast, et ei olnud vaja, on tema ürituse edu veel imestamapanevam ja veel huvitavam!"

Keeleteadlane Jüri Valge: "Võib-olla veel olulisem kui see, et ta uuris erinevaid eesti keele valdkondi, oli see, et ta tegi väga palju eesti keele staatuse tõstmiseks!"

Orientalist Martti Kalda: "Kagu-Aasiasse minnes võiks mõned tähestiku numbritest ikkagi ära õppida, sest on suur vahe, kas maksate kümme või 90 raha mingisuguse asja eest!"

Orientalist Martti Kalda: "On inimesi, kes proovivad rääkida sanskriti keeles, õpetavad seda; on olemas raadiosaated ja ajaleht; on inimesed, kes kirjutavad sanskritikeelset kirjandust ja jagatakse isegi kirjandusauhindu; on olemas mitu organisatsiooni, millel on keskused mitte ainult Indias, ja nende üritustel osaleb miljoneid inimesi ja sanskriti keelt õpetatakse ka 15 India ülikoolis."